Retsensioon- Häkkerikultuur

Valisin retsenseerimiseks wiki 'Häkkerikultuur'


Teema püstitus
Valitud on väga huvitav ja loenguteemadega ühtiv häkkerluse teema. Teemade jaotus on päris hea. Siiski võiks olla teemade järjekord natukene teine: enne teemat häkkerikultuur oleksin paigutanud Ajalugu. Teema pealkiri Motivatsioon võiks olla veidike pikemalt lahti kirjutatud- Häkkeri motivatsioon. Muidugi ei teeks halba, kui oleks teemad jaotatud pealkirjadeks ja alateemadeks.


Käsitlus
Kõik peamised olulisemad teadmised häkkerikultuurist saab teemat lugedes kätte. Teema Tulemused ja saavutused jääb minu jaoks natuke arusaamatuks, mis on tahetud selles punktis öelda. Võiks olla pikemalt lahti seletatud seos häkkerikultuuriga. Teema on lõpuni kirjutamata ja poolik. Majanduslikud mõjutused on jäänud lahtikirjutamata. Teema Motivatsioon on jäänud kirjutamata ja võiks seega olla wikist üldse maha võetud.


Koostöö
Tundub, et koostöö pole olnud töö kirjutamisel väga hea. Esiteks on jäänud üks teema, Motivatsioon kirjutamata. Teiseks on teemade vormistus kohati erinev. Osade lehekülgede all on toodud välja viited, kuid samas mitte kõikidel. Tundub et üks grupiliige on jätnud oma töö tegemata ja seetõttu on just tööst puudu Motivatsioon ja Viited. Kuid teised grupiliikmed on oma töö hästi teinud.


Viitamine
Töös ei ole teema Viited all toodu ära eraldi viiteid, kuid ilmselt see on ühe grupiliikme tegemata töö. Tulemuste ja saavutuste teema on jäänud selle lehe lõpus allikatega viitamata. Teised teemad on kõik hästi viidatud.


Allikad
Kasutatud oli paljusid erinevaid allikaid.

Kokkuvõte
Meeldib, et on toodud välja Lisalugemist töö lõpus ja saab ise veel teema kohta juurde lugeda. Esines küll mõningaid puudusi, kuid üldjoontes on töö tegemisel palju vaeva nähtud ja töö on hästi tehtud.

Kolmeteistkümnes_Blogi

Kindlasti on järgmise põlvkonna veebi arengu üks olulisemaid Semantiline Veeb, mis aitab aru saada kogu veebi potentsiaalist.
Semantilise veebi realiseerimine põhineb XML-tehnoloogiatel, mis aitavad muuta veebi sisu arvutitele rohkem arusaadavaks. Praegusel hetkel mõistavad arvutid andmeid baastasemel. Kuid tehnoloogiad arenevad, et leida tähendulikke seoseid andmepunktide vahel. Uued Semantilise Veebi tehnoloogiad toovad esile uusi sidemeid veebi andmetes.
Mõned katsetajad kes seda rõhutavad on näiteks Flickr ja Foaf.
Ettevalmistused semantiliseks veebiks on kestnud aastaid. XML on juba laialt kasutuses online ja offline rakendustes, kuid väga väikene osa veebist on kodeeritud XML's.
Paljud firmad, sealhulgas Zepheira juba kasutavad semantilisi tehnoloogiaid andmetega töötamisel.
Tulevikus arenevad kindlasti virtuaalmaailmad, näiteks Second Life.

Kaheteistkümnes_Blogi

Kirjeldan kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Esimeseks internetipettus Hiinas.
Viisik oli asutanud firma “Shenlong Shuma” (“Digitaalne Draakon”), mis kujutas endast omamoodi klubi: igaüks, kes oli 46 dollari (ligi 830 krooni) eest lunastanud liikmekaardi, sai hakata klõpsama internetireklaamidel, kusjuures reklaam ütles, et iga klõpsu pealt oleks pidanud klõpsaja teoreetiliselt teenima üle viiekümne sendi. Klubi reeglite kohaselt võis üks inimene päeva jooksul klõpsata 33 reklaamile.Aferistid polnudki nende internetiküljel tehtud klikkide üle arvet pidanud. Klubi liikmeid arvatakse olevat 614 000 inimest.Iga päev läks kaubaks kuni 30 000 liikmepiletit.

Teiseks toon näite meili teel saadetavast petukirjast
Meil on teile rõõm teatada, et olete üks Inglismaa rahvusliku online loterii võitjatest. Loterii toimus 20 novembril 2007 aastal. Teile on määratud välja maksmiseks 1000000 euro suurune summa. Oma raha kätte saamiseks kontakteeruge.
Summa kätte saamiseks peab tegema ainult väikse sissemake, 10 % võidusummast. Kui summa on võõrale kontole kantud, laekub miljon.

Kolmandaks üritatakse kergeusklikelt raha kätte saada ka mitmesuguste testidega. Eelmise aasta lõpus tekitas tarbijates ärevust Euroopa IQ-test, mille tulemuse avaldamiseks pidi saatma sõnumi. Peale seda toimingut oli tarbija automaatselt teenusega liitunud.

Üheteistkümnes blogi

Valin kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlen neid arenduse vaatenurgast.

MySQL on toodetud GPL litsentsi all.
MySQL Proxy on lihtne programm, mis istub oma kliendi ja MySQL serveri (te) vahel, et saaks jälgida, analüüsida või muuta nende suhtlust.
Paindlikkus võimaldab piiramatut kasutus; tavalised programmid sisaldavad: koormuse tasakaalustamist; failover'it; päringute analüüsi; päringute filtreerimist ja muutmist, ning palju muud.

Eclipse
On toodetud Eclipse Public License'i all, Eclipse on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Kasutajatel on võimalik laiendada programmi võimeid paigaldades pluginaid Eclipse tarkvara raamistiku jaoks. Välja arvatud run-kernel, kõik Eclipse's on plug-in.

Kümnes_Blogi

Lugesin läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutan selle kohta hinnangu.

Antud dokument rääkis kuidas saada häkkeriks- tipp-programmeerijatest ja võrguässadest koosnevas kogukonna liikmeks. Küllaltki hästi oli kirjeldatud vaadatuna autori silmadest üht tüüpilist häkkerit ja tema suhtestatust maailmaga. Minu jaoks oli dokumeti päris huvitav lugeda, sest teadmist häkkerite konkreetsetest tõekspidamistest varem polnudki. Oli vaid väike ettekujutus.

Häkkeriks saamine nõuab intelligentsust, praktikat, pühendumist ja rasket tööd. Eriti just õiget suhtumist.
Minumeelest peabki häkker tõesti olema kindlameelne ja töötahteline, et õppida ära kõik dokumendis välja toodud praktilised oskused kõige paremal tasemel. Kuid nagu igalpool mujalgi siis eks häkkerite maailmaski ole omad boonused. Positiivne on just see, et mida targem häkker keegi on, seda parem on tema positsioon häkkerikultuuris. Häkker pole häkker enne, kui teised häkkerid teda pidevalt nii ei nimeta. Ja et olla tõeliselt pühendunult häkker, tuleks omandada teatud häkkeri mõtteviis. Loetud dokument andis teada, et häkkerite maailm on tõesti midagi omanäolist ja et olla hea häkker tuleb sellessegi kommuuni kuulumiseks teatud reeglitest lugu pidada.

Üheksas_Blogi

Kirjeldan üht vaba litsentsi lähemalt.

Creative Commons on San Franciscos asuv mittetulundusühing, mis tegutseb eesmärgiga suurendada tasuta jagatavate ja kasutatavate loometeoste hulka.

Creative Commonsi asutas Stanfordi ülikooli intellektuaalse omandi professor Lawrence Lessig, kes lahkus Creative Commonsi juhi kohalt 15. detsembril 2006. Tema järglaseks sai Joi Ito.

Esimene Creative Commons litsentside komplekt avaldati 2002. aastal.

Creative Commons 6 peamist litsentsi on :
Attribution alone (by)
Attribution + Noncommercial (by-nc)
Attribution + NoDerivs (by-nd)
Attribution + ShareAlike (by-sa)
Attribution + Noncommercial + NoDerivs (by-nc-nd)
Attribution + Noncommercial + ShareAlike (by-nc-sa)

Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
Noncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
No Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Näiteks Attribution-Share Alike 3.0 Unported litsentsi nime lõpus on sõna Unported.
See tähendab, et litsents pole lokaliseeritud.
Paraku pole ka Eestis veel Creative Commons litsentside lokaliseerimisega tulemusteni jõutud. Litsentsi Attribution-Share Alike 3.0 Unported kasutab näiteks flickr.

Teistest avatud sisulitsentsidest on tuntuim GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU FDL)

Allikas: wikipedia

Kaheksas_Blogi

Kirjutan omapoolse hinnangu autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.
Intellektuaalomand hõlmab kõige üldisemas tähenduses kõiki inimese vaimse loomingu tulemusi. Siia kuuluvad kirjandus-, kunsti- ja teadustööd, leiutised, teaduslikud avastused, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused jpm.
Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused.
Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused – teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega.
Autorikaitset reguleerivad seadusandlikud võimalused ja aktid.
Pean autorikaitset ja intellektuaalomandi õigust täiesti põhjendatuks ja vajalikuks. Enamus mis seostub autori õiguste kaitsmisega näib mulle vajalik ja otstarbekohane. Kuid eks ole ka mõningaid erandeid, kus autorikaitset kasutatakse ära enda huvides teistelt raha välja pressimiseks.
Siinkohal tahaksin ära tuua internetist leitud naljaka jutukese autorikaitsest. Nimelt Inglismaal leidis aset juhtum, kus muusikast puudust tundev proua Burt otsustas oma lemmiklaule laulda kaupade üles seadmisel. Kuid kus tegijaid, seal nägijaid - PRS otsustas esinemislitsentsita müüjatari kohtusse kaevata ja tuhandeid naelsterlingeid kahjutasu nõuda. Avalikkuse pahameeletormi tõttu autorikaitsjad taandusid ning vabandasid asjaosaliste ees. Selline juhtum tundub olema autoriõiguste ärakasutamisena enda huvides ja eks taolisi seikasid tuleb kindlasti palju ette.
Kuid näen, et autorikaitse õiguste ja seaduste loomine on väga vajalik.

Seitsmes_Blogi

Vaba tarkvara on üldiselt saadaval vähese või puuduva kuluga (see on tasuta). Kui vaba tarkvara levib, siis selle kasulikkus on püsiv või isegi suureneb võrguefekti tulemusel. Seega on vaba tarkvara puhas avalik hüvang ja mitte isiklik hüvang.

Kirjeldan enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.
Installeerisin Windowsi asemel tasuta saadava operatsioonisüsteemi Kubuntu.
Esimesena torkas mulle heas mõttes silma, et erinevalt Windowsist saab Linuxit rohkem enda äranägemise järgi disainida. Saab lisada juurde paneele, muuta ikoonide asukohti paneelil, Start-menüüd saab lohistada nii suureks kui tahad. Linuxit saab teha sellise disainiga nagu ise tahad.

Ehmatusena mõjus see, et Kubuntu ei mänginud muusikat. Kuid peale mõningast surfamist netis sain teada, et tuleb vajalikud koodeksid installida. Samuti käib programmide installeerimine teistmoodi kui olin harjunud seda Windows keskkonnas tegema.

Linuxit kasutades sain kohe aru, et see erineb päris palju Windowsist ja tahab harjumist. Kuid õnneks leiab foorumitest päris palju kasulikku infot.

Viies_Blogi

Otsisin veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida

Otsisin saidilt http://www.wolframalpha.com matemaatilist terminit ja leidis väga kiiresti mulle ka valemi. Seega arvan, et wolframalpha toimib väga hästi kui on vaja otsida kas matemaatilisi termineid, kuupäevadega midagi seostada, leida mõnda linnanime. Tegemist on spetsiifilist laadi otsingumootoriga ehk leiab hästi ja täpseid vastavusi faktiliste märksõnade ja küsimuste kohta. Juhul, kui otsida sõna flower, siis eriliste tulemusteni ei jõuta.

Leidsin väga hea näite folksonoomia kohta, mis on http://www.metafilter.com/. Töötab sarnaselt google’le kuid oma otsingufiltriga. Sõnale flower leiab siit väga hästi tulemusi, kuid erinevalt wolframalphale jääb hätta näiteks logaritmi leidmisel.

Seega on väga suhteline hea ja halb sildistamine lehtedel, kuna otsingumootorist saab otsida väga erinevat infot. Ja muidugi on ka netilehedel mõeldud paremini ühed üht ja teised teist informatsiooni kuvama.

Neljas_Blogi

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata? Avaldan mõned ideed

Esimeseks mõtteks oleks, et Wikipedias võiks artiklite juures olla lingikogu teiste Wiki kasutajate poolt, mis antud teemat käsitledes neile sama probleemi uurides kasuks tuli. Näiteks kui otsin Wikist matemaatilise probleemi lahendamist, kuidas logaritmida, siis võiks saada kasutajad lisada teemaga seotud ja abistavaid linke, mis olid neile matemaatilise tehte sooritamise juures abiks. Mõtlen siinkohal matemaatika kohta käivate veebisaitide lisamist Wikisse vasakusse äärde iga peatüki kõrvale. Nii säästaks kasutaja lahenduse leidmisel rohkem aega.

Teine idee oleks, et Wikipedias saaks edaspidi kasutajad hinnata artiklite kasulikkust. Hinnete jagamine artiklitele annaks võimaluse selekteerida välja Wikipediast asjalikumad ja mitte nii kasulikud artiklid. Sealjuures saaks hinnata eraldi Wiki lehel kõikide kasutajate artikleid.
Muidugi selline õigus võiks olla ainult oma kontoga sisseloginud kasutajatel.

Wiki arendajatele pakuksin veel välja, et artiklite all peaks olemas avaldatud kasutaja täielik nimi. See annaks Wiki lugejatele võimaluse kindlaks teha kirjutaja profiili ja kirjutatud artiklite taset. Wikpediasse kirjutajades tekitab see ka ühtalsi suurema vastutuse oma artiklite sisu eest.

Et Wikipedi arengut soosida, siis võiks Wikipediasse kirjutamist populariseerida ülikoolides ja õppeastustes õpetajate ja õppejõudude seas oma ideid ja kirjutisi julgemalt avaldama.

Kolmas_Blogi

Kirjeldan ajaveebipostituses blogimise erinevaid motiive ning toon konkreetseid näiteid veebist
Mikroblogimine on blogimise vorm, kus kasutajad saadavad üksteisele lühikesi tekste, fotosid, audio klippe. Ja avaldavad neid kas kõikidele kasutajatele või ainult kindlale määratud grupile. Mikroblogimine võimaldab kiiret infovahetust. Kui ei ole piisavalt aega kirjutada blogi, kuid on siiski endal soov infot teistega jagada, siis on just mikroblogid väga hea variant seda kiiresti ja efektiivselt teha.
Mikroblogimise kasutusmotiivid on erinevad. Kui õpilased ja noored kasutavad mikroblogimist valdavalt oma sõprade tegemistega kursis olemiseks, siis äris kasutataks seda kui vahendina laiendada oma võrku ja koguda rohkem ärikontakte. Mikroblogimise motiiviks on ka lehe külatatavuse arvu suurendamine, suunata rohkem liiklust saidile ja suurendada kaubamärgi tuntust.
Mõned Eesti äriblogid on näiteks: www.vestman.ee/blog/, www.tequila.ee/blog/, blog.monton.ee/. Mikroblogimise näiteks võiksid olla Posterous, FriendFeed, Tumblr, Dailybooth, 12 Seconds.
Muidugi blogimise eesmärgiks võiks olla kindlasti ka lugejaskond. Kui on keegi kes blogimist jägib/kommenteerib, siis innustab see veel aktiivsemalt ja hoolikamalt blogima. Näiteks fototeemaline blogi kailik.blogspot.com/2009/09/fotojaht-peidus.html; http://blog.moment.ee/.
Samas on blogijaid, kes ei taha oma kirjutatut teistele eksponeerida, vaid eelistavad blogi mitte avalikustada. Need on isiklikud blogid, mida kirjutatakse iseendale.
Mõned blogivad sellepärast, et neile meeldib kirjutada, teised tahavad blogimise abil ennast näidata, ego upitada, kolmandad oma tunnete ja arvamuse väljaütlemiseks ehk eneseväljenduseks. Näiteks teatrimarkmik.blogspot.com/
Blogimise eesmärgiks võib olla ka oma töö ja tegemistel silma peal hoidmine- nii sisul kui protsessil. Sedalaadi blogimist võivad kasutada teadlased, kes tahavad oma teadmisti teistega jagada ja vahetada. Näiteks scienceblog.com.

Teine_Blogi

Analüüsin Matt Webbi kriteeriumi sotsiaalvõrgustiku Orkut juures.

Identiteet – Orkutis on igal inimesel oma nimi, hüüdnimi, mille järgi teda saab võrgus üles leida. Päris- või hüüdnime järgi on Orkuti võrgustiku ja reaalse maailma isiksus omavahel seotud.
Kohalolek – Orkutis saab eristada inimesi, kes on hetkel lehel aktiivsed ja kes on eemal või offline sotsiaalvõrgustikku ehitatud messengeri olekute abil. Igal kasutajal on võimalus reaalajas suhelda teiste sotsiaalvõrgustiku kasutajatega.
Suhted – Sotsiaalvõrgustikus Orkut valib iga kasutaja endale ise sõbralisti liikemid ja on teadlik, kas need on tema tuttavad, töökaaslased, sõbrad või keegi muu.
Vestlused – Orkutis saab kiireid sõnumeid edastada teisele kasutajale scrap’de teel. Kui on vajadus, saab igale sõbrale/ tuttavate grupile eraldi teksitsõnumi läbi ‚messages’ alt saata. Olemas on messenger omavaheliseks suhtluseks. Töötab nii kahepoolne kui ühepoolne suhtlus.
Rühmad – Sotsiaalvõrgustik Orkut laseb kasutajal sõpradelisti ise korrastada ja määrata, näiteks kas tegu on tuttava, sõbraga jne. Kasutajate rühmitamine määrab ka suhtlemise iseloomu.
Reputatsioon – Otseselt staatust kui sellist Orkut suhtlusportaalis ei täheldaks, kuid küll saab kasutaja sõpradelisti liimeid grupeerida ehk järjestada, kellega neist rohkme suhtlema hakkab.
Jagamine – Jagada saab fotosid, videosid, ürituste toimumiskohti/kellaaegu ja veel väga palju muud. Kommuunides jagatakse omavahel teemakohaseid ideid. Jagamine tekitab rühmakuuluvuse tunnet kasutajate vahel.

Esimene_Blogi

Valin võrgukogukonnaks Orkuti ning analüüsin kogukonna taastuleku faktorite (uued tehnoloogiad, valikuvõimalus, ajatu aeg...) paikapidavust.

Suhtlusportaal Orkut võimaldab pere ja sõpradega ühendust pidada scraps'ide ja sõnumite saatmise teel, on abiks uute sõprade ja tuttavate leidmisel ja videode, piltide, huvide vahetamisel ainult ühes kohas.

Järgnevalt kirjeldan suhtlusportaali Orkut mõnede faktorite alusel.

Ajatu aeg - Orkutis saavad reaalajas inimesed suhelda olenemata kas on kellegi jaoks hommik või õhtu.

Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - Orkutis saab oma ''virtuaalset mina'' esitada vastavalt oma soovile. Orkutis saab oma sotsiaalset elu aktiivseks muuta kui kasutada sõnumite ja kirjade vahetamist, piltide, videote laadimist oma profiilile.

Tehnoloogiline areng - Orkuti kasutamiseks on vajalik tehniline baas - Internetiühendus, personaalarvuti.

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus – Orkut teeb lihtsaks inimeste leidmise, kes jagavad samu hobisid, huvialasid, kes otsivad romantilisi sidemeid või tahavad luua uusi ärikontakte. Suhtlemist teevad veel põnevamaks paljud kommuunid, millega saab liituda ja kus erinevaid asju arutada.

Hariduslikud püüdlused – Orkutis saab õppida uusi teadmisi ja vahetada omavahel kogemusi. Üheks võimaluseks on paljud Orkuti kommuunid, millega on keskkonnas võimalus liituda.

Ja see õppimisvorm on sõltumatu ruumist ja ajast.

Palju vaba aega, mida sisustada – Orkutis oma sõprade ja tuttavate jälgimine, postituste lugemine võtab vaid mõned minutid ja seda saab teha igal vabal momendil.

Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise – Orkutis saab suhelda paljude inimestega üle maailma pinnapealselt ilma et mõnega neist kunagi kohtudagi.

Vahel ka otsene altruism – Orkutis on võimalik sõpradele ja tuttavatele ahelkirju saata ja kasvõi paluda abi või nõu. Saab avaldada oma arvamust ja kuulutada seda erinevates kommuunides inimestele üle maailma.