Retsensioon- Häkkerikultuur

Valisin retsenseerimiseks wiki 'Häkkerikultuur'


Teema püstitus
Valitud on väga huvitav ja loenguteemadega ühtiv häkkerluse teema. Teemade jaotus on päris hea. Siiski võiks olla teemade järjekord natukene teine: enne teemat häkkerikultuur oleksin paigutanud Ajalugu. Teema pealkiri Motivatsioon võiks olla veidike pikemalt lahti kirjutatud- Häkkeri motivatsioon. Muidugi ei teeks halba, kui oleks teemad jaotatud pealkirjadeks ja alateemadeks.


Käsitlus
Kõik peamised olulisemad teadmised häkkerikultuurist saab teemat lugedes kätte. Teema Tulemused ja saavutused jääb minu jaoks natuke arusaamatuks, mis on tahetud selles punktis öelda. Võiks olla pikemalt lahti seletatud seos häkkerikultuuriga. Teema on lõpuni kirjutamata ja poolik. Majanduslikud mõjutused on jäänud lahtikirjutamata. Teema Motivatsioon on jäänud kirjutamata ja võiks seega olla wikist üldse maha võetud.


Koostöö
Tundub, et koostöö pole olnud töö kirjutamisel väga hea. Esiteks on jäänud üks teema, Motivatsioon kirjutamata. Teiseks on teemade vormistus kohati erinev. Osade lehekülgede all on toodud välja viited, kuid samas mitte kõikidel. Tundub et üks grupiliige on jätnud oma töö tegemata ja seetõttu on just tööst puudu Motivatsioon ja Viited. Kuid teised grupiliikmed on oma töö hästi teinud.


Viitamine
Töös ei ole teema Viited all toodu ära eraldi viiteid, kuid ilmselt see on ühe grupiliikme tegemata töö. Tulemuste ja saavutuste teema on jäänud selle lehe lõpus allikatega viitamata. Teised teemad on kõik hästi viidatud.


Allikad
Kasutatud oli paljusid erinevaid allikaid.

Kokkuvõte
Meeldib, et on toodud välja Lisalugemist töö lõpus ja saab ise veel teema kohta juurde lugeda. Esines küll mõningaid puudusi, kuid üldjoontes on töö tegemisel palju vaeva nähtud ja töö on hästi tehtud.

Kolmeteistkümnes_Blogi

Kindlasti on järgmise põlvkonna veebi arengu üks olulisemaid Semantiline Veeb, mis aitab aru saada kogu veebi potentsiaalist.
Semantilise veebi realiseerimine põhineb XML-tehnoloogiatel, mis aitavad muuta veebi sisu arvutitele rohkem arusaadavaks. Praegusel hetkel mõistavad arvutid andmeid baastasemel. Kuid tehnoloogiad arenevad, et leida tähendulikke seoseid andmepunktide vahel. Uued Semantilise Veebi tehnoloogiad toovad esile uusi sidemeid veebi andmetes.
Mõned katsetajad kes seda rõhutavad on näiteks Flickr ja Foaf.
Ettevalmistused semantiliseks veebiks on kestnud aastaid. XML on juba laialt kasutuses online ja offline rakendustes, kuid väga väikene osa veebist on kodeeritud XML's.
Paljud firmad, sealhulgas Zepheira juba kasutavad semantilisi tehnoloogiaid andmetega töötamisel.
Tulevikus arenevad kindlasti virtuaalmaailmad, näiteks Second Life.

Kaheteistkümnes_Blogi

Kirjeldan kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Esimeseks internetipettus Hiinas.
Viisik oli asutanud firma “Shenlong Shuma” (“Digitaalne Draakon”), mis kujutas endast omamoodi klubi: igaüks, kes oli 46 dollari (ligi 830 krooni) eest lunastanud liikmekaardi, sai hakata klõpsama internetireklaamidel, kusjuures reklaam ütles, et iga klõpsu pealt oleks pidanud klõpsaja teoreetiliselt teenima üle viiekümne sendi. Klubi reeglite kohaselt võis üks inimene päeva jooksul klõpsata 33 reklaamile.Aferistid polnudki nende internetiküljel tehtud klikkide üle arvet pidanud. Klubi liikmeid arvatakse olevat 614 000 inimest.Iga päev läks kaubaks kuni 30 000 liikmepiletit.

Teiseks toon näite meili teel saadetavast petukirjast
Meil on teile rõõm teatada, et olete üks Inglismaa rahvusliku online loterii võitjatest. Loterii toimus 20 novembril 2007 aastal. Teile on määratud välja maksmiseks 1000000 euro suurune summa. Oma raha kätte saamiseks kontakteeruge.
Summa kätte saamiseks peab tegema ainult väikse sissemake, 10 % võidusummast. Kui summa on võõrale kontole kantud, laekub miljon.

Kolmandaks üritatakse kergeusklikelt raha kätte saada ka mitmesuguste testidega. Eelmise aasta lõpus tekitas tarbijates ärevust Euroopa IQ-test, mille tulemuse avaldamiseks pidi saatma sõnumi. Peale seda toimingut oli tarbija automaatselt teenusega liitunud.

Üheteistkümnes blogi

Valin kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlen neid arenduse vaatenurgast.

MySQL on toodetud GPL litsentsi all.
MySQL Proxy on lihtne programm, mis istub oma kliendi ja MySQL serveri (te) vahel, et saaks jälgida, analüüsida või muuta nende suhtlust.
Paindlikkus võimaldab piiramatut kasutus; tavalised programmid sisaldavad: koormuse tasakaalustamist; failover'it; päringute analüüsi; päringute filtreerimist ja muutmist, ning palju muud.

Eclipse
On toodetud Eclipse Public License'i all, Eclipse on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Kasutajatel on võimalik laiendada programmi võimeid paigaldades pluginaid Eclipse tarkvara raamistiku jaoks. Välja arvatud run-kernel, kõik Eclipse's on plug-in.

Kümnes_Blogi

Lugesin läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutan selle kohta hinnangu.

Antud dokument rääkis kuidas saada häkkeriks- tipp-programmeerijatest ja võrguässadest koosnevas kogukonna liikmeks. Küllaltki hästi oli kirjeldatud vaadatuna autori silmadest üht tüüpilist häkkerit ja tema suhtestatust maailmaga. Minu jaoks oli dokumeti päris huvitav lugeda, sest teadmist häkkerite konkreetsetest tõekspidamistest varem polnudki. Oli vaid väike ettekujutus.

Häkkeriks saamine nõuab intelligentsust, praktikat, pühendumist ja rasket tööd. Eriti just õiget suhtumist.
Minumeelest peabki häkker tõesti olema kindlameelne ja töötahteline, et õppida ära kõik dokumendis välja toodud praktilised oskused kõige paremal tasemel. Kuid nagu igalpool mujalgi siis eks häkkerite maailmaski ole omad boonused. Positiivne on just see, et mida targem häkker keegi on, seda parem on tema positsioon häkkerikultuuris. Häkker pole häkker enne, kui teised häkkerid teda pidevalt nii ei nimeta. Ja et olla tõeliselt pühendunult häkker, tuleks omandada teatud häkkeri mõtteviis. Loetud dokument andis teada, et häkkerite maailm on tõesti midagi omanäolist ja et olla hea häkker tuleb sellessegi kommuuni kuulumiseks teatud reeglitest lugu pidada.

Üheksas_Blogi

Kirjeldan üht vaba litsentsi lähemalt.

Creative Commons on San Franciscos asuv mittetulundusühing, mis tegutseb eesmärgiga suurendada tasuta jagatavate ja kasutatavate loometeoste hulka.

Creative Commonsi asutas Stanfordi ülikooli intellektuaalse omandi professor Lawrence Lessig, kes lahkus Creative Commonsi juhi kohalt 15. detsembril 2006. Tema järglaseks sai Joi Ito.

Esimene Creative Commons litsentside komplekt avaldati 2002. aastal.

Creative Commons 6 peamist litsentsi on :
Attribution alone (by)
Attribution + Noncommercial (by-nc)
Attribution + NoDerivs (by-nd)
Attribution + ShareAlike (by-sa)
Attribution + Noncommercial + NoDerivs (by-nc-nd)
Attribution + Noncommercial + ShareAlike (by-nc-sa)

Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
Noncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
No Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Näiteks Attribution-Share Alike 3.0 Unported litsentsi nime lõpus on sõna Unported.
See tähendab, et litsents pole lokaliseeritud.
Paraku pole ka Eestis veel Creative Commons litsentside lokaliseerimisega tulemusteni jõutud. Litsentsi Attribution-Share Alike 3.0 Unported kasutab näiteks flickr.

Teistest avatud sisulitsentsidest on tuntuim GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU FDL)

Allikas: wikipedia

Kaheksas_Blogi

Kirjutan omapoolse hinnangu autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.
Intellektuaalomand hõlmab kõige üldisemas tähenduses kõiki inimese vaimse loomingu tulemusi. Siia kuuluvad kirjandus-, kunsti- ja teadustööd, leiutised, teaduslikud avastused, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused jpm.
Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused.
Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused – teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega.
Autorikaitset reguleerivad seadusandlikud võimalused ja aktid.
Pean autorikaitset ja intellektuaalomandi õigust täiesti põhjendatuks ja vajalikuks. Enamus mis seostub autori õiguste kaitsmisega näib mulle vajalik ja otstarbekohane. Kuid eks ole ka mõningaid erandeid, kus autorikaitset kasutatakse ära enda huvides teistelt raha välja pressimiseks.
Siinkohal tahaksin ära tuua internetist leitud naljaka jutukese autorikaitsest. Nimelt Inglismaal leidis aset juhtum, kus muusikast puudust tundev proua Burt otsustas oma lemmiklaule laulda kaupade üles seadmisel. Kuid kus tegijaid, seal nägijaid - PRS otsustas esinemislitsentsita müüjatari kohtusse kaevata ja tuhandeid naelsterlingeid kahjutasu nõuda. Avalikkuse pahameeletormi tõttu autorikaitsjad taandusid ning vabandasid asjaosaliste ees. Selline juhtum tundub olema autoriõiguste ärakasutamisena enda huvides ja eks taolisi seikasid tuleb kindlasti palju ette.
Kuid näen, et autorikaitse õiguste ja seaduste loomine on väga vajalik.