Valin kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlen neid arenduse vaatenurgast.
MySQL on toodetud GPL litsentsi all.
MySQL Proxy on lihtne programm, mis istub oma kliendi ja MySQL serveri (te) vahel, et saaks jälgida, analüüsida või muuta nende suhtlust.
Paindlikkus võimaldab piiramatut kasutus; tavalised programmid sisaldavad: koormuse tasakaalustamist; failover'it; päringute analüüsi; päringute filtreerimist ja muutmist, ning palju muud.
Eclipse
On toodetud Eclipse Public License'i all, Eclipse on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Kasutajatel on võimalik laiendada programmi võimeid paigaldades pluginaid Eclipse tarkvara raamistiku jaoks. Välja arvatud run-kernel, kõik Eclipse's on plug-in.
Sunday, November 29, 2009
Sunday, November 22, 2009
Kümnes_Blogi
Lugesin läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutan selle kohta hinnangu.
Antud dokument rääkis kuidas saada häkkeriks- tipp-programmeerijatest ja võrguässadest koosnevas kogukonna liikmeks. Küllaltki hästi oli kirjeldatud vaadatuna autori silmadest üht tüüpilist häkkerit ja tema suhtestatust maailmaga. Minu jaoks oli dokumeti päris huvitav lugeda, sest teadmist häkkerite konkreetsetest tõekspidamistest varem polnudki. Oli vaid väike ettekujutus.
Häkkeriks saamine nõuab intelligentsust, praktikat, pühendumist ja rasket tööd. Eriti just õiget suhtumist.
Minumeelest peabki häkker tõesti olema kindlameelne ja töötahteline, et õppida ära kõik dokumendis välja toodud praktilised oskused kõige paremal tasemel. Kuid nagu igalpool mujalgi siis eks häkkerite maailmaski ole omad boonused. Positiivne on just see, et mida targem häkker keegi on, seda parem on tema positsioon häkkerikultuuris. Häkker pole häkker enne, kui teised häkkerid teda pidevalt nii ei nimeta. Ja et olla tõeliselt pühendunult häkker, tuleks omandada teatud häkkeri mõtteviis. Loetud dokument andis teada, et häkkerite maailm on tõesti midagi omanäolist ja et olla hea häkker tuleb sellessegi kommuuni kuulumiseks teatud reeglitest lugu pidada.
Antud dokument rääkis kuidas saada häkkeriks- tipp-programmeerijatest ja võrguässadest koosnevas kogukonna liikmeks. Küllaltki hästi oli kirjeldatud vaadatuna autori silmadest üht tüüpilist häkkerit ja tema suhtestatust maailmaga. Minu jaoks oli dokumeti päris huvitav lugeda, sest teadmist häkkerite konkreetsetest tõekspidamistest varem polnudki. Oli vaid väike ettekujutus.
Häkkeriks saamine nõuab intelligentsust, praktikat, pühendumist ja rasket tööd. Eriti just õiget suhtumist.
Minumeelest peabki häkker tõesti olema kindlameelne ja töötahteline, et õppida ära kõik dokumendis välja toodud praktilised oskused kõige paremal tasemel. Kuid nagu igalpool mujalgi siis eks häkkerite maailmaski ole omad boonused. Positiivne on just see, et mida targem häkker keegi on, seda parem on tema positsioon häkkerikultuuris. Häkker pole häkker enne, kui teised häkkerid teda pidevalt nii ei nimeta. Ja et olla tõeliselt pühendunult häkker, tuleks omandada teatud häkkeri mõtteviis. Loetud dokument andis teada, et häkkerite maailm on tõesti midagi omanäolist ja et olla hea häkker tuleb sellessegi kommuuni kuulumiseks teatud reeglitest lugu pidada.
Sunday, November 15, 2009
Üheksas_Blogi
Kirjeldan üht vaba litsentsi lähemalt.
Creative Commons on San Franciscos asuv mittetulundusühing, mis tegutseb eesmärgiga suurendada tasuta jagatavate ja kasutatavate loometeoste hulka.
Creative Commonsi asutas Stanfordi ülikooli intellektuaalse omandi professor Lawrence Lessig, kes lahkus Creative Commonsi juhi kohalt 15. detsembril 2006. Tema järglaseks sai Joi Ito.
Esimene Creative Commons litsentside komplekt avaldati 2002. aastal.
Creative Commons 6 peamist litsentsi on :
Attribution alone (by)
Attribution + Noncommercial (by-nc)
Attribution + NoDerivs (by-nd)
Attribution + ShareAlike (by-sa)
Attribution + Noncommercial + NoDerivs (by-nc-nd)
Attribution + Noncommercial + ShareAlike (by-nc-sa)
Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
Noncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
No Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel
Näiteks Attribution-Share Alike 3.0 Unported litsentsi nime lõpus on sõna Unported.
See tähendab, et litsents pole lokaliseeritud.
Paraku pole ka Eestis veel Creative Commons litsentside lokaliseerimisega tulemusteni jõutud. Litsentsi Attribution-Share Alike 3.0 Unported kasutab näiteks flickr.
Teistest avatud sisulitsentsidest on tuntuim GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU FDL)
Allikas: wikipedia
Creative Commons on San Franciscos asuv mittetulundusühing, mis tegutseb eesmärgiga suurendada tasuta jagatavate ja kasutatavate loometeoste hulka.
Creative Commonsi asutas Stanfordi ülikooli intellektuaalse omandi professor Lawrence Lessig, kes lahkus Creative Commonsi juhi kohalt 15. detsembril 2006. Tema järglaseks sai Joi Ito.
Esimene Creative Commons litsentside komplekt avaldati 2002. aastal.
Creative Commons 6 peamist litsentsi on :
Attribution alone (by)
Attribution + Noncommercial (by-nc)
Attribution + NoDerivs (by-nd)
Attribution + ShareAlike (by-sa)
Attribution + Noncommercial + NoDerivs (by-nc-nd)
Attribution + Noncommercial + ShareAlike (by-nc-sa)
Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
Noncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
No Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel
Näiteks Attribution-Share Alike 3.0 Unported litsentsi nime lõpus on sõna Unported.
See tähendab, et litsents pole lokaliseeritud.
Paraku pole ka Eestis veel Creative Commons litsentside lokaliseerimisega tulemusteni jõutud. Litsentsi Attribution-Share Alike 3.0 Unported kasutab näiteks flickr.
Teistest avatud sisulitsentsidest on tuntuim GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU FDL)
Allikas: wikipedia
Sunday, November 8, 2009
Kaheksas_Blogi
Kirjutan omapoolse hinnangu autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.
Intellektuaalomand hõlmab kõige üldisemas tähenduses kõiki inimese vaimse loomingu tulemusi. Siia kuuluvad kirjandus-, kunsti- ja teadustööd, leiutised, teaduslikud avastused, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused jpm.
Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused.
Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused – teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega.
Autorikaitset reguleerivad seadusandlikud võimalused ja aktid.
Pean autorikaitset ja intellektuaalomandi õigust täiesti põhjendatuks ja vajalikuks. Enamus mis seostub autori õiguste kaitsmisega näib mulle vajalik ja otstarbekohane. Kuid eks ole ka mõningaid erandeid, kus autorikaitset kasutatakse ära enda huvides teistelt raha välja pressimiseks.
Siinkohal tahaksin ära tuua internetist leitud naljaka jutukese autorikaitsest. Nimelt Inglismaal leidis aset juhtum, kus muusikast puudust tundev proua Burt otsustas oma lemmiklaule laulda kaupade üles seadmisel. Kuid kus tegijaid, seal nägijaid - PRS otsustas esinemislitsentsita müüjatari kohtusse kaevata ja tuhandeid naelsterlingeid kahjutasu nõuda. Avalikkuse pahameeletormi tõttu autorikaitsjad taandusid ning vabandasid asjaosaliste ees. Selline juhtum tundub olema autoriõiguste ärakasutamisena enda huvides ja eks taolisi seikasid tuleb kindlasti palju ette.
Kuid näen, et autorikaitse õiguste ja seaduste loomine on väga vajalik.
Intellektuaalomand hõlmab kõige üldisemas tähenduses kõiki inimese vaimse loomingu tulemusi. Siia kuuluvad kirjandus-, kunsti- ja teadustööd, leiutised, teaduslikud avastused, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused jpm.
Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused.
Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused – teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega.
Autorikaitset reguleerivad seadusandlikud võimalused ja aktid.
Pean autorikaitset ja intellektuaalomandi õigust täiesti põhjendatuks ja vajalikuks. Enamus mis seostub autori õiguste kaitsmisega näib mulle vajalik ja otstarbekohane. Kuid eks ole ka mõningaid erandeid, kus autorikaitset kasutatakse ära enda huvides teistelt raha välja pressimiseks.
Siinkohal tahaksin ära tuua internetist leitud naljaka jutukese autorikaitsest. Nimelt Inglismaal leidis aset juhtum, kus muusikast puudust tundev proua Burt otsustas oma lemmiklaule laulda kaupade üles seadmisel. Kuid kus tegijaid, seal nägijaid - PRS otsustas esinemislitsentsita müüjatari kohtusse kaevata ja tuhandeid naelsterlingeid kahjutasu nõuda. Avalikkuse pahameeletormi tõttu autorikaitsjad taandusid ning vabandasid asjaosaliste ees. Selline juhtum tundub olema autoriõiguste ärakasutamisena enda huvides ja eks taolisi seikasid tuleb kindlasti palju ette.
Kuid näen, et autorikaitse õiguste ja seaduste loomine on väga vajalik.
Subscribe to:
Posts (Atom)
