Seitsmes_Blogi

Vaba tarkvara on üldiselt saadaval vähese või puuduva kuluga (see on tasuta). Kui vaba tarkvara levib, siis selle kasulikkus on püsiv või isegi suureneb võrguefekti tulemusel. Seega on vaba tarkvara puhas avalik hüvang ja mitte isiklik hüvang.

Kirjeldan enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.
Installeerisin Windowsi asemel tasuta saadava operatsioonisüsteemi Kubuntu.
Esimesena torkas mulle heas mõttes silma, et erinevalt Windowsist saab Linuxit rohkem enda äranägemise järgi disainida. Saab lisada juurde paneele, muuta ikoonide asukohti paneelil, Start-menüüd saab lohistada nii suureks kui tahad. Linuxit saab teha sellise disainiga nagu ise tahad.

Ehmatusena mõjus see, et Kubuntu ei mänginud muusikat. Kuid peale mõningast surfamist netis sain teada, et tuleb vajalikud koodeksid installida. Samuti käib programmide installeerimine teistmoodi kui olin harjunud seda Windows keskkonnas tegema.

Linuxit kasutades sain kohe aru, et see erineb päris palju Windowsist ja tahab harjumist. Kuid õnneks leiab foorumitest päris palju kasulikku infot.

Viies_Blogi

Otsisin veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida

Otsisin saidilt http://www.wolframalpha.com matemaatilist terminit ja leidis väga kiiresti mulle ka valemi. Seega arvan, et wolframalpha toimib väga hästi kui on vaja otsida kas matemaatilisi termineid, kuupäevadega midagi seostada, leida mõnda linnanime. Tegemist on spetsiifilist laadi otsingumootoriga ehk leiab hästi ja täpseid vastavusi faktiliste märksõnade ja küsimuste kohta. Juhul, kui otsida sõna flower, siis eriliste tulemusteni ei jõuta.

Leidsin väga hea näite folksonoomia kohta, mis on http://www.metafilter.com/. Töötab sarnaselt google’le kuid oma otsingufiltriga. Sõnale flower leiab siit väga hästi tulemusi, kuid erinevalt wolframalphale jääb hätta näiteks logaritmi leidmisel.

Seega on väga suhteline hea ja halb sildistamine lehtedel, kuna otsingumootorist saab otsida väga erinevat infot. Ja muidugi on ka netilehedel mõeldud paremini ühed üht ja teised teist informatsiooni kuvama.

Neljas_Blogi

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata? Avaldan mõned ideed

Esimeseks mõtteks oleks, et Wikipedias võiks artiklite juures olla lingikogu teiste Wiki kasutajate poolt, mis antud teemat käsitledes neile sama probleemi uurides kasuks tuli. Näiteks kui otsin Wikist matemaatilise probleemi lahendamist, kuidas logaritmida, siis võiks saada kasutajad lisada teemaga seotud ja abistavaid linke, mis olid neile matemaatilise tehte sooritamise juures abiks. Mõtlen siinkohal matemaatika kohta käivate veebisaitide lisamist Wikisse vasakusse äärde iga peatüki kõrvale. Nii säästaks kasutaja lahenduse leidmisel rohkem aega.

Teine idee oleks, et Wikipedias saaks edaspidi kasutajad hinnata artiklite kasulikkust. Hinnete jagamine artiklitele annaks võimaluse selekteerida välja Wikipediast asjalikumad ja mitte nii kasulikud artiklid. Sealjuures saaks hinnata eraldi Wiki lehel kõikide kasutajate artikleid.
Muidugi selline õigus võiks olla ainult oma kontoga sisseloginud kasutajatel.

Wiki arendajatele pakuksin veel välja, et artiklite all peaks olemas avaldatud kasutaja täielik nimi. See annaks Wiki lugejatele võimaluse kindlaks teha kirjutaja profiili ja kirjutatud artiklite taset. Wikpediasse kirjutajades tekitab see ka ühtalsi suurema vastutuse oma artiklite sisu eest.

Et Wikipedi arengut soosida, siis võiks Wikipediasse kirjutamist populariseerida ülikoolides ja õppeastustes õpetajate ja õppejõudude seas oma ideid ja kirjutisi julgemalt avaldama.